Valmistudes tööotsinguteks, korrastades-kujundades CV-d, tehes nimekirja oma oskustest jmt:

kui aus olla, siis mu kõige suurem nõrkus on vist ikkagi see, et emotsionaalne pinge, stress, eriti kui seda on tundmas ja selle pealt omavahel suhtlemas ka palju inimesi mu ümber, väsitab mind kohutavalt ära, nii, et ma muutun (ajutiselt) üleüldiselt nõrgaks ja kurvaks ja oht mingisse suuremasse auku kukkuda suureneb oluliselt.
õnneks siiski puhkamine valdavalt aitab selle vastu.
ja puhkama peavad ju muidugi kõik, ma pole mingi erand selles osas. but that's not the point.

mulle lihtsalt tundub, et ma jõuan sellistes oludes üpris ruttu punkti, kus ma mõtlen, et i can not deal with this.
muidugi ma tegelt siiski diilin. mul on ikka mingid eneseabioskused olemas, ma suudan endas toimuvat mõneti suunata, kohati isegi üle keskmise hästi. aga kohati ikkagi mitte ka. või mingist momendist alates. ikka tuleb kuskil murdepunkt. aga pärast seda läheb elu ometi edasi.