Tähtis küsimus:
Kas ma peaksin enda tuumaks pidama seda, mida (ja seetõttu ka kuidas) ma teen; seda, milliste (isiku)omadustega inimene ma enda arvates olen; seda, milliseid teadmisi olen omandanud ehk mida ma tean; või seda, millisena teised mind mulle tagasi peegeldavad?
Ma tõesti ei oska sellele vastata. Ja ma ei ole isegi päris kindel, mida ma senimaani olen uskunud. Igaüks neist variantidest tundub mingitpidi loogiline ja mingitpidi jällegi vale. Samas mulle tundub, et mingisugune konkreetne vastus oleks kasulik, et enesetunne liiga labiilseks ei läheks.

ja samas ma igatsen tunda ennastsalgavat huvi ja tegutsemisindu millegi muu suhtes.

et siis "Tähelaps".
esietendus on.. varsti.
tean küll, et see pole mõistlik soov, aga
tahan endalt veatut sooritust.
oi kui magus see oleks.

'Muldmaa selgitab, et tihtipeale juhtub nii, et kui tehakse palju uuringuid ja arst ütleb, et me ei leidnud midagi, siis patsient tõlgendab seda nii, justkui kõik oleks halvasti. "Keskendutakse probleemile ja see kinnistub," sõnab Muldmaa ja toob näiteks, et valu muutub krooniliseks. "Inimesed peaksid saama julgustust sellest, kui ulatuslike uuringutega välistatakse hullud asjad. Tavaliselt need asjad, mida esmalt otsitakse, on kõige halvemad variandid. Kui need on välistatud, on asi tegelikult palju parem, kui alguses paistis. Tema sõnul on sellisel juhul vale öelda, et inimesel on mingi psühhosomaatiline, peas kinni olev haigus. Õigem oleks seda nähtust nimetada funktsionaalseteks häireteks. --- "Uuringutega on neuroloogiline haigus välistatud, aga inimene on --- vaevatud. --- Muldmaa selgitab, et tihti on nende vaevuste taga emotsionaalne stress ---.'

[http://epl.delfi.ee/news/lp/teaduspohine-meditsiin-ja-noidus-kohtuvad-platseeboefektis?id=76152891]

Ühesõnaga, täiesti tõenäoline, et nii, noh, lihtne ongi.
Teadmatusest oleks üleüldse parem end vähem häirida lasta.

Palju toimub kogu aeg midagi või noh tegelikult oleneb ka kuidas mõõta ja tegelikult peaks ütlema mitte isegi et toimub vaid et teen igav ei ole kunagi kuigi mittemidagitegemist tuleks justkui siiski ette või vähemalt kui pidada selle all silmas tegevusi mis ei ole seotud kohustustega ega aita mul otseselt jõuda järgmisesse tuppa kus minust targemad inimesed vestlevad niisiis mitte midagi teod on magamine söömine esteetiliselt meelepärase sihitu silmitsemine jalutamine ja kindlasti veel mingid mis mul ei tule praegu meelde kohe piinlik hakkab enda ees et nii palju on neid asju