/mõtteline edasiarendus lavastusest näha roosat elevanti, polygonteater.

Leeevi lõi rohelise ukse pauguga kinni ja tegelikult purunes Villeroy tuhandeks roheliseks killuks. Arvatavasti tõmbas ta Bochi ka kaasa, sest hilisemast ma viimast enam ei mäleta. Selle külmkapi varju ei saa enam eemale tõmbuda. kui ränk see õigupoolest on. eriti kui sa kuulad Nymanit(, mida sa teed). see roheline oli erk ka veel. elu on tõsine asi.

Wish You Were Here – Sparklehorse feat. Thom Yorke (Pink Llyod
cover)

see_ei_ole_enam_minu_asi_see_ei_ole_enam_minu_asi_see_ei_ole_

enam_minu,

ei, see võib olla, aga see ei ole enam minu õigus

so you think you can tell

Esinemine on tutvustamine. Tutvusta end nii, et ta saab sinuga tuttavaks.

mu kartus on omaette meel

kui kellegi rääkimis-/kirjastiil või mõni selle element on sulle külge jäänud
"ma ei tea kedagi peale teie, kes nii"   2009 vist

võimutundlikkud kahekesi – võimalik?

ettevaatust, lõpuks on juba raske ainult paranoiat isetäituvatest ennustustest eristada.

'sa pingutad üle' või 'sa pingutad ebaefektiivselt'

tänavalambi lollakas valgus
ma peaksin selleks ikkagi erakordselt mustameelne olema

katse nr üks mitmete nullidega:
mulle tundub, et õige on siis, kui sa oled juba praegu natuke selline, milliseks muututakse, kui ollakse see keegi, kelleks sa tahad saada

don't talk about reasons why you don't want to talk about reasons why you don't wanna talk
Ada–TheNational

4. sama palju oli muide kuus ka nädalavahetusi. ja
kuigi see ei vajanudki vist tõestamist, aga
endale meeldetuletuseks, et
tasub. kuigi üldse polnud plaanis.
inimesel hakkakski seal kitsas.

"pätt ja kaabakas" pole kunagi nii magusalt kõlanud

väike poiss, kes tunnistas lihtsalt ja ausalt, et küsib eurot, kuna tahab pitsat osta (ta oli muuseas tõesti lisaks noorusele eriti lühikest kasvu), naine, kes kasutas pesumasina tööaega pimedas pesuruumi laual istudes mõtete korrastamiseks ja paistis siiralt õnnelik, et sai targemaks teadmise võrra, mis on teatriteadus, noormees, kes pakkus öösel poole kolme paiku inim- ja autotühjal puiesteel katkise tänavalambi pimendatud laigus korraks telefoni laenamise eest pandiks oma mantlit (ta oli mõned kilomeetrid jala tulnud ja näis külmetavat, väljas oli umbes 7 miinuskraadi)
(hoolimata oma pakkumise siirusest oleks ta ilmselt siiski üllatunud, kui oleksin tõepoolest tema ausale palvele umbusuga vastanud ja talt mantlit nõudnud)


Paar paradoksaalset

Paradoksaalne, kuidas käies ei saa kirjutada, aga ometi hakkavad just keskendunult ja ühtlaselt tempokalt kõndides ka ideed jooksma. Ehk siis, kui süda töötab kiiresti, pumpab ta lisaks verele ka ideid. Tõsi mitmel juhul.

Kummaline, et kui mingi juhtumi kirjeldusele on lisatud isiklikke subjektiivseid võrdlusi ja epiteete, siis võib ühel hetkel kellelegi (ka autorile endale) tunduda, nagu kaugenetaks jutustamisel p ä r i s e l t olnust, mindaks kuhugi kõrvale (veel hullem, et see "kõrvaline" on ju(stkui) hiljem loole juurde mõeldud), aga tegelikult (või teisel hetkel), kui kirjutaja juba sellist kirjeldamisviisi vajalikuks pidas, siis näis talle säärane isikupärastatud tekst hoopis nüansirikkamalt ja tõetruumalt sündmust edasi andvat.


Vabaduse pst, kui palju sa oled mind näinud