sooner or later – joelistics

ma tunnen puudust kellegi lähedalt imetlemisest

Mõni keskmine on olla isegi uhke, siis kui keskmine tähendab nii üht kui teist, eriti kui vastavalt vajadusele. Mõni teine tundub nagu ülepeakaela ebaõnnestumine, poolik, no milleks siis üldse?

Kõik kevaded lõhnavad ühtemoodi, ma mõtlen just siis, alguses, kui veel mingeid õisi ei ole, kui on ainult see             tuul

kirjutaja suurim oht on end kellelegi tühjaks rääkida

Mu  unenäod  said  külma
sest  aina  läksid  nad  välja
alasti
hulkuma
mällu

/kolumblanna  Sandra  Uribe  Pérez


Muuseas, tuleb leida teistsuguseid vastandeid.


Ja kas see, et mul on nüüd tunne, nagu oleks need umbes kümme päeva kuhugi kadunud, tähendab, et mul ongi seda vaja? Sest sellest ma üritangi aru saada, alati.

pealkiri võiks olla midagi sellist, et "30, 20, 10, läks kuhu?"   
ma ei tahaks sellega ei manitseda ega realiseerimise-asemel-vähemalt-fiktsioneerida mingit enda piinlema jäänud hinge kättemaksu, ma tahaksin puhtast-aga-mitte-ammu-enam-uuest uudishimust teada, mis, või õigemini, kes neist inimestest saaks, kui


'me ju teame barjääre (ja muud)' Jää-Dagö, rebin kontekstist
ei, ei tea keegi ja
piiritus, tuleb taas välja, on ohtlik
mitte ainult selles hoiatuseks seatud hüpoteetilise musternäidise mõttes
aga piirituseta (topelteitus) sa isegi ei teaks, et piiritus olemas on
ja põhimõtteliselt, päriselt, ükshetk, või noh, ütleme siis otse välja, kellegagi sa seda ju

otsidki