ma avastan, et vahel on minu jaoks teatris

kõige huvitavam see, kuidas inimesed teatrit vaatavad, üksisilmi & kogu kehaga, armunult, nendega toimub midagi tähtsat, mis sest, et nad "ainult vaatavad", nad annavad endast sõnatult nii palju välja ja nende tähelepanu koondav tegutseja ergastub sellest ja saab rohkem selleks, kes ta hetkes tahab olla ja kuhu tema intuitsioon teda juhib, see on üks noid asju, mille jaoks sõna 'ilus' mu meelest on kõige sobivam