Ma jõuan aeg-ajalt tagasi selle tõdemiseni, et kõige tähtsam on ikkagi korralikult magada, oma keha piisavalt, vajaliku ja värskega toita ja joota, õues käia ja liikuda ja liigutada, tajuda aega aeglaselt möödumas, midagi uut esteetilist kogeda, oma peas iseendaga huvitavalt olla, tunda kalleima soojust ja temaga mõtteid vahetada ja vastastikku usaldada.

Jah, on veel asju, mida võib pidada üsnagi tähtsaks, aga ma ei tahaks, et need eelnimetatutega võistleksid.

*

Seistes paljal maapinnal, pea rõõmsa atmosfääri vannis, kõrgumas lõputusse ruumi, haihtub kogu meie tähtsusetu egoism. Minust saab läbipaistev pupill, ma pole miski, ma näen kõike.
/Ralph Waldo Emerson, Frédéric Gros' "Kõndimise filosoofia" järgi, lk 87