hit the nail on the head!
(teksti- ja suhtluskeel oli inglise)
professional and so on
nts though: deal more with the language of theatre  
yeah, i'm mostly all about the message

a brush that paints the same picture over and over again is only usable once.

/Peter Mumford, lighting designer

20. sajandi kunsti ajaloo loengust
Saksa kunstnik, tollal dadaistlike huvidega Kurt Schwitters otsustas tutvuda dadaist Georg Grosziga. Ta uuris välja Groszi aadressi ja läks tema ukse taha, koputas. Grosz avas. Schwitters: "Tere hommikust, härra Grosz. Mina olen Schwitters." Grosz vaatas meest, ütles "Mina ei ole Grosz," ja tõmbas ukse kinni. Schwitters vihastas, hakkas juba trepist alla minema, aga tuli tagasi üles, koputas uuesti uksele ja kui uks paotus, hüüdis ta: "Aga mina ei ole Schwitters ka!"


mäng-nali-teater-illusioon
mis seal nii väga vahet

appi, kuidas ma vihkan lavastusest kirjutades nende paari sisu kokkuvõtva lause koostamist. ma saan aru, et see on lugejale minu analüüsi mõistmiseks vajalik, aga ma ei paista kunagi suutvat ammendavalt ja piisavalt lühidalt kõike olulist kirjeldada, võiks siis parem selle juba üldse välja jätta. sisukokkuvõtte leiab alati mõnest päevalehearvustusest, kui huvi on, lugegu sealt, miks sama juttu mitu korda ümber sõnastada.
läheks kohe asja juurde.
ärrrritus.

mis ma vahepeal olen kirjutanud

Selle loomise juures ta aga paratamatult ja esmajärjekorras ka hävitab. Seda keskmesse seades võib tema tegevust tõesti taunida. Kuid loomine ja hävitamine ju käivadki käsikäes, loomine on sageli millegi taasloomine, recycling, kui soovite. Hinduismis moodustavad looja Brahma ja hävitaja Šiva koos säilitaja Višnuga ühtse kolmainsuse. Kui Hiina kunstnik Ai Weiwei laseb oma fotografeeritud performance’is kildudeks kukkuda Hani dünastia aegse vaasi või valab 16 samasugust urni erinevate värvidega üle ja eksponeerib neid installatsioonina, kas ta põrmustab või sünnitab midagi uut? Weiwei on üldsuse poolt tunnustatud kui kunstnik ja looja, kuid tema performance’it omavoliliselt ühe Weiwei värvitud vaasiga korranud Florida kunstnik on kuulutatud kurjategijaks. Loomise ja hävitamise vahekord ning nende sotsiaalne tähendus ei ole üheselt määratletav, vaid ambivalentne.

 
või siis

Miimika puudumine aga ei tähenda, et nukud oleksid ilmetud või tunnete väljendamises vähevõimekad. Vene nukunäitleja Sergei Obraztsov ütleb (küll otseselt käega juhitavatest nukkudest rääkides), et nuku liigutused ei jäljenda täpselt inimese liigutuste mehaanikat, vaid selle emotsionaalset sisu. Seetõttu võib oskuslikult juhitud nukk kanda nüansirohket emotsionaalset tähendust, jäädes samas karakteri või idee tinglikuks kujutiseks. Nii on nuku abil võimalik keerukaid situatsioone ja teemasid kujutada koormavatest realistlikest detailidest vabastatud, lihtsustatud, kuid samas märgiliselt mõjuval viisil.

 
ja veel müürileht. aga muidugi võib tegelikult väita, et see pole see


need vaidlused iseendaga ongi puudu vist


"Life is very hard" Von Krahlis

end katma ja taas paljastama õppinud kehad
kartulitolmus
poseerimas justnagu perekonnafotodeks
ka mitte nii all-audiences-materjaliks
igaühel oma häbematu blond või brünett

vox Dei või vox tua
spastilises kõneviisis
saavad ee-dest ja ää-dest
täisväärtuslikud lauseliikmed
Miss Teen Lõuna-Carolinast leiaks endale võrdse vestluspartneri
aga nii me ju tegelikult räägimegi

if life is hard and you know it,
clap your hands

I wonder
if the dinasaur was also thinking about its hard life
before it became a mere skeleton
esteemed, but extinct.

The Mercy Seat   Nick Cave & The Bad Seeds

Life from KCRW    2013

tänavalambi lollakas valgus
spasmid ja krambid, anonüümia kalgus,
toppavad trippides treppidel

roomlevad ringi rähmaseis hommikuis
merehädalised lehkavais lommikuis
implevad inimluust keppidel



aab, ccb, midagi veel?