20. sajandi kunsti ajaloo loengust
Saksa kunstnik, tollal dadaistlike huvidega Kurt Schwitters otsustas tutvuda dadaist Georg Grosziga. Ta uuris välja Groszi aadressi ja läks tema ukse taha, koputas. Grosz avas. Schwitters: "Tere hommikust, härra Grosz. Mina olen Schwitters." Grosz vaatas meest, ütles "Mina ei ole Grosz," ja tõmbas ukse kinni. Schwitters vihastas, hakkas juba trepist alla minema, aga tuli tagasi üles, koputas uuesti uksele ja kui uks paotus, hüüdis ta: "Aga mina ei ole Schwitters ka!"
mäng-nali-teater-illusioon
mis seal nii väga vahet
Saksa kunstnik, tollal dadaistlike huvidega Kurt Schwitters otsustas tutvuda dadaist Georg Grosziga. Ta uuris välja Groszi aadressi ja läks tema ukse taha, koputas. Grosz avas. Schwitters: "Tere hommikust, härra Grosz. Mina olen Schwitters." Grosz vaatas meest, ütles "Mina ei ole Grosz," ja tõmbas ukse kinni. Schwitters vihastas, hakkas juba trepist alla minema, aga tuli tagasi üles, koputas uuesti uksele ja kui uks paotus, hüüdis ta: "Aga mina ei ole Schwitters ka!"
mäng-nali-teater-illusioon
mis seal nii väga vahet
No comments:
Post a Comment