Feb 17, 2015

fiktsioonlood kui autori paranoiad /Urmas Vadi

*
Brechti teater oli ise end aitama asunud inimese teater. /allikas pole oluline

*

"Ma ütlen ausalt, see on üliraske ülesanne, ma tõesti ei tule sellega toime, ausalt, mul oli ette valmistatud, aga ma ei suuda. Palun, Märt, tule ja päästa mind. Ma ei suuda, tõsiselt, ma ei..."
mitte keegi ilmselt ei mõtleks seda videot vaadates, et need mõnikümmend sekundit on kogu salvestuse meeldejäävaim osa, aga nii see mulle on
kuigi ma pole sellele teemale tegelikult päris tükk aega aktiivselt mõelnud, pole vaja olnud
siiski oluline näha, et see on ka võimalik
ja et jäädakse veel ellugi

*

paljud tunded ja kavatsused ja peavalud ja unenäod lähevad täiesti fikseerimata mööda ja saavad ebaolulisteks
ja õnneks-kahjuks pole siin enam rakendatavad väärtused


(*)

kui juba, siis juba, eks

*

laelamp ulpimas kruusitäies mererohelises kanepitees nagu väike robootiline millimallikas.

No comments:

Post a Comment