O Superman   Laurie Anderson


Selgroogupidikoos
Tartu Uus Teater   lav Gabriela Liivamägi
nähtud 18. dets '14

(jah, need on seotud)

analoogkell ajast, mil veel numbreid ei tundnud

rahutukstegev, sest pani ärkama kaua aega vaikunes viibinud mõtted, kihid, pani need liikuma, läbistades need millegi uuega ja sidudes seeläbi veelgi rohkem kokku, samas teistsugustena kui enne, tegi pisut ärevakski, sest kes teab, mis sealt välja võib tulla, kes ennast ikka läbi ja lõhki tunneb, eks

mees "Lolita" filmist, koerakesega
ja
vaibamees, see, kes on olemas ainult usutavasti, ta istub pimeda kapi sees või öösel voodi all või liigutab su silmanurgas

nagu omaenda unenägu, kus assotsiatsioonid on sageli seletamatud ning neile seletuste otsimisega ei haruta mitte lõngakera lahti, vaid kerid aina uut niiti peale

post-post, traat-traat-dramaatiline.


PS. bakatöö teema lühidalt: performance-teater
seega, kõik on teemas.