see hetk, kui sa tead, et sa ise laulad täiest kõrist, ja sa näed, et kõik teised su ümber laulavad täiest kõrist, ja sa tead, et kõik pillid mängivad nii kõvasti kui võimalik, ja on trummid, maksimaalselt, aga sa ei kuule mitte midagi, sa ei kuule isegi vaikust, kõik on tumm, aga sa ei kuule isegi seda, heli ega kuulmist pole kunagi olemas olnudki, vist mingi 5 sekundit, siis hakkab kõik vaikselt tagasi tulema, kõigepealt sa kuuled, et on hääl, alles siis hakkad aru saama, mis häälega see hääl on, mis kõrgusega, avastad, et sa laulad ise ka samamoodi, kõik tuleb vaikselt tagasi, kõik tuleb vaikselt tagasi.

to be continued, kui see uurimistöö lõplikult valmis on ehk siis kui ma jälle heas tujus olen.