ADORE   Savages

not really for the lyrics, more for the feel
uuhh, see refrään!


Olen enda sees kükitava, aga aina sagedamini pahandust tegeva segaduse kaustikusse punkt punkti haaval kirja pannud. Päris palju punkte on. Kõik ei ole negatiivsed, mõned on lihtsalt aktuaalsed märksõnad, mõned on küsimused, mille vastused oleks ilmselt kasulik (meelde) tuletada. Paar tükki on ammused minevikukogemused, on ka mõned võrdlemisi hiljutised. Hakkan märkama mingeid mustreid. Okei, aga mida ma selle teadmisega peale hakkan? Kuidas jõuda siit mingi.. strateegiani, mis võiks ka midagi päriselt muuta selles, kuidas ma tegelikult mingil põhitasandil suure(ma) osa oma elust olen mõelnud?

- jalutamas Tartu serval
06.02.17

veider kui mõnusalt tähelepandavalt möödub päev, kui on aega

Enda rahu ei olene eriti aegadest.

See rahu või rahutus on ikka e n d a  o m a.

Sattudes reaalselt mingite sündmuste keskele, võib inimene hoopis maha rahuneda, sest siis saab midagi teha ja ette võtta. Aga kui elu on liiga hea ja justkui rahulik, siis see võib hoopis sisemist ärevust kütta.

/Tõnu Õnnepalu

Tähtis küsimus:
Kas ma peaksin enda tuumaks pidama seda, mida (ja seetõttu ka kuidas) ma teen; seda, milliste (isiku)omadustega inimene ma enda arvates olen; seda, milliseid teadmisi olen omandanud ehk mida ma tean; või seda, millisena teised mind mulle tagasi peegeldavad?
Ma tõesti ei oska sellele vastata. Ja ma ei ole isegi päris kindel, mida ma senimaani olen uskunud. Igaüks neist variantidest tundub mingitpidi loogiline ja mingitpidi jällegi vale. Samas mulle tundub, et mingisugune konkreetne vastus oleks kasulik, et enesetunne liiga labiilseks ei läheks.

ja samas ma igatsen tunda ennastsalgavat huvi ja tegutsemisindu millegi muu suhtes.

et siis "Tähelaps".
esietendus on.. varsti.
tean küll, et see pole mõistlik soov, aga
tahan endalt veatut sooritust.
oi kui magus see oleks.